Toodetes ja tootmisprotsessides ohtlike ainete asendamisel motiveerivad Baltimaade väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid peamiselt keskkonnamõjud, seadusandlus ja töötajate tervise eest hoolitsemine. Ligi pooled (46%) 300st küsitletud ettevõttest peavad keskkonnasäästlikkust kasumlikuks tegevuseks ja üle poolte (57%) arvavad, et see muutub tulevikus veelgi kasumlikumaks, nii selgub projekti LIFE Fit for REACH raames läbiviidud ettevõtete uuringust.
“See tulemus on pisut üllatav, sest ekspertide hinnangul on kõige tähtsamad ökoinnovatsiooni tõukavad tegurid turu surve ja kasum, kuid selles uuringus pidasid ettevõtted neid vähem olulisteks kui vastutustundlikku suhtumist ja seadusandluse mõju," ütles Jana Simanovska, projekti kemikaalide ekspert. Uuringus küsitleti ligi 300 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte tipp- ja keskastme juhte keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse teemal: mis on peamised motivaatorid ja takistused?
Küsitletute hulgas vastasid Läti ja Leedu ettevõtete juhid Eesti juhtidest sagedamini, et nad viivad läbi vabatahtlikke keskkonnasäästlikke tegevusi (vastavalt 88%, 78% ja 45%). Ohtlike ainete asendamise osas peeti kõige motiveerivamaks keskkonnamõjusid ja seadusandlust. Vastupidi ootustele ei olnud tarbija käitumine, tarneahela nõudlus ja kasum olulised tegurid. Kas sellest võib järeldada, et üldine ühiskonna teadlikkus keskkonna ja tervise mõjudest ja tööstuse vastutusest ning asjakohane seadusandlus on võimsamad mõjurid kui tarbijate surve?
Ootuspäraselt selgus uuringust, et keskkonnaalane vastutus on positiivselt seotud ettevõtte suurusega. Keskmise suurusega ettevõtted hindasid oma keskkonnaalast vastutust kõrgemaks kui mikro- ja väikeettevõtted. See kajastub ka ettevõtte keskkonnapoliitika rakendamise osas. Ainult kolmandik vastanud mikroettevõtetest ütlesid, et neil on asutusesisene keskkonnapoliitika, kuid enam kui pooled väikeettevõtted ning enam kui kolmveerand keskmistest ettevõtetest ütlesid, et neil on asutusesisene keskkonnapoliitika, mis viitab sellele, et suuremates ettevõtetes rakenduvad suurema ulatusega keskkonnapoliitikad.
Ohtlike ainete asendamisega seotud takistustena mainiti nii teadmiste ja pädevuse vähesust kui ka ärilisi põhjuseid, rõhutades pideva toe tähtsust nõustamiste ja koolituste kujul, eriti mikro- ja väikeettevõtetes.
Uuring viidi läbi projekti LIFE Fit for REACH raames koos Eesti konsultatsioonifirmaga Heiväl OÜ, kes töötas välja uuringu metoodika. Küsitluse viisid igas Balti riigis läbi turuanalüüsi ettevõtted (KANTAR TNS Läti ja Leedu harud ning Viilup Uuringud Eestis). Uuringus osalesid ettevõtted ehituse, metalli-, tekstiili-, mööbli- ja toiduainetööstusest, kuid ka teistest valdkondadest.
Üks tähtsamaid küsimusi sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtte jaoks on tarnitud materjalid ja tooted, sest ohtlikud ained sisenevad tarneahelasse juba kõige algusest. Projekti LIFE Fit for REACH käigus on valminud uudne hanke juhend, mis aitab läbi mõelda sisetarned ja hankesüsteemi, muutes need õigusaktidega määratud nõuetele vastavaks ning vähendada keskkonnamõjusid.
Uuringu tervikaruannet saab lugeda siin.
Rohkem informatsiooni: Jana Simanovska, projekti Fit for REACH ekspert, "Ökodisaini pädevuskeskus".