Kemikaalide ostmine

Kemikaalide ostmisel järgige REACH-i nõudeid ja parimaid ohutustavasid:

1. Ohutuskaart – kas kemikaalil on nõuetekohane ohutuskaart?

Tarnija ülesanne on tagada ohutuskaardi olemasolu. See on aga õiguslikult nõutav ainult siis, kui aine või segu on vastavalt õigusaktidele klassifitseeritud ohtlikuks. Kui te ohutuskaarti ei saa, küsige seda oma tarnijalt (või saate teada, et kemikaal pole ohtlik). Üha levinum praktika on, et ohutuskaardid tehakse kättesaadavaks veebis. On oluline, et kõik kemikaaliga kokku puutuvad töötajad teaksid, kust ohutuskaardi leiab ja kuidas seda kasutada: kust leiab vajadusel informatsiooni aine ohtude ja ohutu käitlemise kohta.

Ohutuskaart tasub üle vaadata juba enne kemikaali soetamist! Uuri, millistel tingimustel tuleb kemikaali ladustada. Kas see on temperatuuritundlik? Vajab see plahvatuskindlat hoiustamist? Millal on aegumistähtaeg? Kas sellel on spetsiifilised kasutustingimusi, näiteks nõue kasutada kemikaali ainult suletud süsteemis? Veenduge, et ettevõttes on olemas kõik säilitamise ja kasutamise eeldused, või leidke vähem rangete nõuetega alternatiivsed kemikaalid.

2. Registreerimisnumber – kas kemikaal on registreeritud REACH-määruse (artikkel 20, lõige 3) kohaselt?

Registreerimisnumbri leiab ohutuskaardi esimesest jaost. Sellekohase info puudumisel, tasub küsida tarnijalt, kas ainel on registreerimisekohustus. Ka Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kodulehelt leiab nimekirja registreeritud ainetest, kus ühtlasi on ka märge selle kohta, kes aine registreeris. Registreerimiskohustus lasub tootjal või importijal.

NB! Mõned ained on registreerimiskohustusest vabastatud. Loe erandite kohta SIIT.

3. Piirangud – kas aine kasutamise kogustele või kasutusaladele on seatud piiranguid?

Aineid tohib kasutada ainult kehtivate piirangute tingimustes. Piirangutega seotud infot leiab ohutuskaardi 15 jaost. Kui ainele on kehtestatud piirangud, tuleb kinni pidada lubatud kasutuskogustest või teha kindlaks, et kemikaali võib kasutada kindlal kasutusalal.

Kust leiab veel infot?

REACH-määruse XVII lisast leiab nimekirja ohtlikest ainete, segude ja toodetega seotud piirangutest.

Kontrollige, kas kemikaal, mida soovite osta, vajab autoriseerimist
Kõige ohtlikumate ainete, nn väga ohtlike ainete (SVHC), kasutamine peaks lõpuks EL-is lõppema. Kui aine on kantud nn autoriseerimisloendisse, on selle kasutamine keelatud, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon on andnud loa selle aine konkreetseks kasutamiseks.

NB! Kui aine on autoriseerimisnimekirjas, tuleb teha kindlaks, et spetsiifiline kasutusala on autoriseerimisel kaetud. Veendu, et autoriseerimine saaks tehtud enne aine soetamist. Alternatiiv on ka valida teine tarnija.

REACH-määruse XIV lisast leiab autoriseerimisnimekirja eriti ohtlikest ainetest, mida võiks järk-järgult võimalusel asendada alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega. Piirangutega ainetel on ohtlikud omadused ja seetõttu võite võimaluse korral kaaluda nende asendamist vähem kahjulike alternatiividega. Asendamise kohta leiab informatsiooni ja nõuandeid ka SUBSPORT veebilehelt.

Kui teie tarnija sai aine kasutamise loa, peab ta ohutuskaardil teatama registreerimisnumbri ja loa tingimused. Kui te ei saa  ainet asendada, kontrollige, kas järgite kõiki neid tingimusi. Kasutamise jätkamisel peate sellest teavitama ka ECHA-d.

4. Minimeerige kemikaalide kasutamist – millist kogust kemikaali ettevõttes tegelikult vajatakse?

Kemikaalide kasutuskoguste vähendamine on kasulik kõigile, kuna säästetakse nii kulusid kui ka vähendatakse keskkonna- ja terviseriske. Hinnake oma protsesse ja kontrollige, kas teete nt. tarbetuid puhastusetappe või kas kasutatavaid kemikaale võidakse ära jätta (desinfitseerimine pole alati vajalik, lõhnaained võivad olla üleliigsed jne).

Kui tekitate suures koguses (keemilisi) jäätmeid võib see viidata sellele, et teie protsesse saaks optimeerida. Annustamissüsteeme võib täiustada või kvaliteedikontrolli punkti muuta, mille tulemuseks on parem materjali kasutamise efektiivsus ja seega potentsiaal sisend- ja väljundmaterjalide säästmiseks.

Kemikaalid võivad ladustamisel vananeda. Lisaks suurendab kemikaalide ladustamine õnnetuste ohtu. Seega võib arukas ostmine, mis väldib vajadust kemikaale pikema aja jooksul ladustada, riske vähendada.

5. Kui võimalik, kasutage vähem ohtlikke alternatiive – milline on aine mõju töötajate tervisele ja keskkonnale?

Ohtlike kemikaalide kasutamine võib olla mitmes mõttes ebasoodne, nt. kulud töötajate kaitsmiseks ja (ohtlike) jäätmete kõrvaldamiseks, reovee puhastamise tasud ja kõige lõpuks tarbijate usalduse kaotus toote madalama ohutuse ja / või turunduslike argumentide puudumise tõttu, sealhulgas võimalused ökomärgiste taotlemiseks.

Ohtlike kemikaalide alternatiivid võivad olla muud, vähem ohtlikud kemikaalid, kuid need võivad seisneda ka protsessi või toote disaini muutustes või lihtsalt kemikaali väljajätmises. Mõnikord pole alternatiivide leidmine ja asendamise rakendamine nii keeruline.

6. Kemikaaliarvestus – kui tihti uuendatakse ettevõttes kemikaaliarvestust?

Kemikaalide register on (lihtne või keeruline) andmebaas, kus on loetletud kõik kasutatavad kemikaalid, sealhulgas kogu asjakohane teave selle ohtude ja ohutu käitlemise, tarnijate ning selle kohta, kuidas ja milleks seda ettevõttes kasutatakse. See on oluline vahend kemikaalide haldamise struktureerimisel.