Kemikaalide ostmine
Kemikaalide ostmisel järgige REACH-i nõudeid ja parimaid ohutustavasid:
1. Ohutuskaart – kas kemikaalil on nõuetekohane ohutuskaart?
Tarnija ülesanne on tagada ohutuskaardi olemasolu. See on aga õiguslikult nõutav ainult siis, kui aine või segu on vastavalt õigusaktidele klassifitseeritud ohtlikuks. Kui te ohutuskaarti ei saa, küsige seda oma tarnijalt (või saate teada, et kemikaal ei ole ohtlik). Üha levinum praktika on, et ohutuskaardid tehakse kättesaadavaks veebis. On oluline, et kõik kemikaaliga kokku puutuvad töötajad teaksid, kust ohutuskaardi leiab ja kuidas seda kasutada: kust leiab vajadusel informatsiooni aine ohtude ja ohutu käitlemise kohta. Pidage meeles, et tarnija on kohustatud esitama teile ohutuskaardi eesti keeles.
Ohutuskaart tasub üle vaadata juba enne kemikaali hankimist! Uuri, millistel tingimustel tuleb kemikaali ladustada (nt temperatuuritundlikkus, plahvatuskindel hoiustamine, aegumistähtaeg) ja kas sellel on spetsiifilised kasutustingimusi (nt nõue kasutada kemikaali ainult suletud süsteemi). Veenduge, et ettevõttes on olemas kõik säilitamise ja kasutamise eeldused, või leidke vähem rangete nõuetega alternatiivsed kemikaalid.
2. Registreerimisnumber – kas kemikaal on registreeritud* REACH-määruse (artikkel 20, lõige 3) kohaselt?
Ainete registreerimisnumbri leiate ohutuskaardilt 1. jaost ja segude komponentide registreerimisnumbrid 3.2. jaost. Sellekohase info puudumisel, tasub küsida tarnijalt, kas ainel või segu komponentidel on registreerimisekohustus. Ka Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kodulehelt leiab nimekirja registreeritud ainetest, kus ühtlasi on ka märge selle kohta, kes aine registreeris. Registreerimiskohustus lasub tootjal või importijal.
3. Piirangud – kas aine kasutamise kogustele või kasutusaladele on seatud piiranguid?
Aineid tohib kasutada ainult kehtivate piirangute tingimustes. Piirangutega seotud infot leiab ohutuskaardi 15. jaost. Kui ainele on kehtestatud piirangud, tuleb kinni pidada lubatud kasutuskogustest või teha kindlaks, et kemikaali võib kasutada kindlal kasutusalal.
REACH-määruse XVII lisast leiab nimekirja ohtlikest ainete, segude ja toodetega seotud piirangutest. Pidage meeles, et mõned Lisa XVII kanded ei puuduta üksikuid aineid, vaid ainerühmi, nt kannetes 28–30 esitatud piirang, mis hõlmab 1A või 1B kategooriasse kuuluvate CMR-ainetena klassifitseeritud ainete kasutamist (loetletud REACH-määruse Lisades 1–6).
Piirangutega ainetel on ohtlikud omadused ja seetõttu võiksite võimaluse korral kaaluda nende asendamist vähem kahjulike alternatiividega.
Kõige ohtlikumate ainete, nn väga ohtlike ainete (SVHC), kasutamine peaks lõpuks EL-is lõppema. Kui aine on kantud nn autoriseerimisnimekirja, on selle kasutamine keelatud, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon on andnud loa selle aine konkreetseks kasutamiseks.
NB! Kui aine on autoriseerimisnimekirjas, tuleb teha kindlaks, et spetsiifiline kasutusala on autoriseerimisel kaetud. Veendu, et autoriseerimine saaks tehtud enne aine soetamist. Alternatiiv on ka valida teine tarnija.
Kontrollige vastavat teavet ohutuskaardi 15. jaost või tehke kindlaks, kas aine või segu koostisosa on autoriseerimisnimekirjas eriti ohtlikest ainetest. Kui aine või segu koostisosa on autoriseerimisnimekirjas, siis veenduge, et teie tarnija on aine kasutamiseks taotlenud või saanud autoriseeringu. Peaksite proovima seda asendada ohutuma alternatiiviga. Asendamise kohta leiab informatsiooni ja nõuandeid ka SUBSPORT veebilehelt.
Kui teie tarnija sai aine kasutamiseks autoriseeringu, peab ta ohutuskaardil teatama registreerimisnumbri ja autoriseeringu tingimused. Kui te ei saa ainet asendada, kontrollige, kas järgite kõiki neid tingimusi. Kasutamise jätkamisel peate sellest teavitama ka ECHA-d.
4. Minimeerige kemikaalide kasutamist – millist kogust kemikaali ettevõttes tegelikult vajatakse?
Tuvastage kemikaalide tarbetu ja ebaefektiivne kasutamine ning vältige pikki ladustamisperioode. Kemikaalide kasutuskoguste vähendamine on kasulik kõigile, kuna säästetakse nii kulusid kui ka vähendatakse keskkonna- ja terviseriske. Hinnake oma protsesse ja kontrollige, kas teete nt. tarbetuid puhastusetappe või kas kasutatavaid kemikaale võidakse ära jätta (desinfitseerimine pole alati vajalik, lõhnaained võivad olla üleliigsed jne).
Kui tekitate suures koguses (keemilisi) jäätmeid võib see viidata sellele, et teie protsesse saaks optimeerida. Annustamissüsteeme võib täiustada või kvaliteedikontrolli punkti muuta, mille tulemuseks on parem materjali kasutamise efektiivsus ja seega potentsiaal sisend- ja väljundmaterjalide säästmiseks.
Kemikaalid võivad ladustamisel vananeda. Lisaks suurendab kemikaalide ladustamine õnnetuste ohtu. Seega võib arukas ostmine, mis väldib vajadust kemikaale pikema aja jooksul ladustada, riske vähendada.
5. Kui võimalik, kasutage vähem ohtlikke alternatiive – milline on aine mõju töötajate tervisele ja keskkonnale?
(Väga) ohtlike kemikaalide kasutamine võib olla mitmes mõttes ebasoodne, nt. kulud töötajate kaitsmiseks ja (ohtlike) jäätmete kõrvaldamiseks, reovee puhastamise tasud ja kõige lõpuks tarbijate usalduse kaotus toote madalama ohutuse ja / või turunduslike argumentide puudumise tõttu, sealhulgas võimalused ökomärgiste taotlemiseks.
Ohtlike kemikaalide alternatiivid võivad olla muud, vähem ohtlikud kemikaalid, kuid need võivad seisneda ka protsessi või toote disaini muutustes või lihtsalt kemikaali väljajätmises. Mõnikord pole alternatiivide leidmine ja asendamise rakendamine nii keeruline.
* Mõned ained ei pea olema REACH-määruse kohaselt registreeritud, näiteks väikestes kogustes turule viidavad ained, polümeerid või ained, mida üldiselt peetakse ohututeks (täpsustatud REACH-määruse Lisas IV ja V).