Kemikaalide haldamine keskkonnajuhtimissüsteemi kontekstis:
Kemikaalide haldamine on kõige tõhusam, kui see on integreeritud üldisesse juhtimissüsteemi. See võimaldab kemikaalide kasutamisega seotud probleeme terviklikult lahendada. Üks keskkonnajuhtimissüsteemi aluseid on „oluliste keskkonnaaspektide” põhimõte.
Kemikaalide haldamine ja keskkonnajuhtimissüsteemid
Kemikaalide haldamine on süsteemipärane lähenemine kasutatud ohtlike kemikaalide tuvastamisele ja nende hindamisele. See hõlmab ka otsuste tegemist ja meetmete rakendamist, et tagada kemikaalide ohutu kasutamine kogu elutsükli jooksul ning vältida nende ohtudest tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. Kemikaalide haldamise protsess hõlmab:
- kõigi kasutatavate kemikaalide kindlakstegemist, sealhulgas teabe kogumist seotud ohtude, koguste, protsesside ja toodete kohta, milles neid kasutatakse;
- nendele kemikaalidele kohalduvate õiguslike nõuete tuvastamist;
- tegevuste, mille eesmärk on vältida võimalikku vastuolu õiguslike nõuetega, väljaselgitamist;
- vajalike operatiivtegevuste kindlakstegemist, võttes arvesse:
- ohuhinnangut,
- kokkupuute hindamist (kui see aitab otsuse tegemisel);
- otsuste tegemist ja vajalike meetmete rakendamist;
- järelevalvet ja kontrolli selle üle, kas rakendatud meetmed on ohte vähendanud või kõrvaldanud;
- vajadusel täiendavaid tegevusi.
See langeb kokku keskkonnajuhtimissüsteemide (EMS) lähenemisviisiga, mis põhineb pideva parendamise tsüklil PDCA (Plan-Do-Check-Act – planeeri-teosta-kontrolli-tegutse) ja mis hõlmab:
- konkreetsele tulemusele suunatud tegevuste planeerimist,
- planeeritud tegevuste elluviimist,
- kontrollimist, kas planeeritud tegevus toimus plaanipäraselt,
- kontrollimisel tuvastatud puuduste (ja põhimõtteliselt ka nende tekkepõhjuste) kõrvaldamist.
Kemikaalide haldamine on kõige tõhusam, kui see on integreeritud üldisesse juhtimissüsteemi. See võimaldab kemikaalide kasutamisega seotud probleeme terviklikult lahendada.
Üks keskkonnajuhtimissüsteemide alustalasid on „oluliste keskkonnaaspektide“ põhimõte. Kui organisatsiooni poolt kindlaksmääratud olulised keskkonnaaspektid on seotud ohtlike kemikaalidega, peaks süsteem neid automaatselt käsitlema. Organisatsioon peab määratlema kriteeriumid oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnaaspektide olulisuse hindamiseks ning rakendama neid, et määrata kindlaks, millistel keskkonnaaspektidel on oluline keskkonnamõju, võttes arvesse elutsükli perspektiivi. Organisatsiooni poolt välja töötatud kriteeriumid peavad arvesse võtma õiguslikke nõudeid. Õigusnõuete, sealhulgas eelseisvate muudatuste ja uute poliitikate teadmine on üks tingimus, et tagada nõuetele vastavus.
Tööstusheite direktiivi (Industrial Emissions Directive – IED) läbivaatamine on üks eelseisvatest muudatustest, mis puudutavad nii keskkonnajuhtimissüsteeme kui ka kemikaalide käitlemist. Liikmesriigid peavad 2026. aasta juuliks võtma oma siseriiklikku õigusesse üle 2024. aasta juulis avaldatud IED-i muudatused (direktiiv (EL) 2024/1785). Need muudatused hõlmavad järgmist:
- Käitajatel (IED mõistes) peab olema sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem, mis peab olema esimest korda väliselt auditeeritud hiljemalt 1. juuliks 2027 (välja arvatud IED-i „uued” tegevused, nagu akude tootmine ja maavarade kaevandamine).
- Kemikaalid on osa keskkonnajuhtimissüsteemist: see peab hõlmama kemikaalide arvestust käitises olevate või sealt eralduvate ohtlike ainete kohta (artikkel 14a.2d). Erilist tähelepanu peab pöörama väga ohtlikele ainetele (VOA) ja teistele ainetele, mis vastavad REACH-määruse artiklis 57 välja toodud kriteeriumidele ning REACH-määruse XVII lisas loetletud piirangutega ainetele – nende puhul on kohustuslikud konkreetsed riskihindamised ja asendamisvõimaluste analüüs (st VOA või piirangutega aine kasutamine on automaatselt oluline keskkonnaaspekt).
- 2030. aastaks peab olema kehtestatud tegevuskava, kuidas käitaja kujundab rajatise ümber ajavahemikul 2030–2050, et aidata kaasa jätkusuutliku, puhta, ringmajandusliku, ressursitõhusa ja kliimaneutraalse majanduse tekkele 2050. aastaks (artikkel 27d).
- Keskkonnajuhtimissüsteem peab olema kooskõlas parimate võimalike tehnikate (PVT) juhiste ja järeldustega. Tulemas on uue põlvkonna PVT-viitedokumendid, kuna lisaks kemikaalidele on tähelepanu keskmes ka kliimaneutraalsuse saavutamine ning seetõttu tuleks arvesse võtta kõige rangemaid heitkoguste piirväärtusi.
2021. aastal töötati Interreg NonHazCity2 projekti raames välja ingliskeelne juhend, mis aitab integreerida kemikaalide riskijuhtimist ISO 14001 või EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi.
LIFE FitForREACH-2 projekt pakub täiendavaid juhiseid kemikaalide käsitlemiseks EMAS keskkonnajuhtimissüsteemis.