Ohtlike ainete asendamine
Asendamist saab defineerida kui ohtlike ainete asendamine või vähendamine toodetes ja protsessides vähem ohtlike või ohutute ainetega või samaväärse funktsionaalsuse saavutamine tehnoloogiliste või organisatsiooniliste meetmete abil. Asendamise puhul on võtmesõnaks keemiline või tehniline funktsioon, mis viitab aine funktsioonile materjalis, tootes või protsessis. Aine funktsiooni määratlemine konkreetses rakenduses muudab tavaliselt sobivate alternatiivide leidmise lihtsamaks.
Ohtlike ainete asendamiseks on mitmeid põhjuseid, näiteks:
- aine kasutamine on piiratud või keelustatud REACH-määruse või riiklike õigusaktidga;
- kliendid, allkasutajad või turg (nt keskkonnahoidlikud riigihanked) nõuavad teatavate ohtlike ainete kasutamise lõpetamist;
- tarnijad lõpetavad aine või segu tootmise/impordi;
- aine nõuab REACH-määruse alusel autoriseerimist ja ettevõte ei soovi selle kasutamiseks luba taotleda ega kanda sellega seotud kulusid;
- rutiinne toote koostise muutmine või ümberkujundamine näitab ohtliku aine asendamise majanduslikke, tehnilisi või kvaliteediga seotud eeliseid;
- ettevõte soovib parandada oma keskkonna- või töötervishoiuga seotud tegevuste tulemuslikkust, näiteks rakendades ISO 14001 või EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi;
- ettevõte otsustab parandada oma toodete keskkonnakvaliteeti, näiteks ökomärgise nõutele vastamiseks.
Asendamine ei ole alati üks-ühele asendamine. Alternatiivid võivad hõlmata ühe või mitme vähem ohtliku aine kasutamist, tootmisprotsesside või toote disaini muutmist, organisatsiooniliste (tehnilised, korralduslikud) või isikukaitsemeetmete kasutuselevõttu. See, milline neist võimalustest on teostatav, sõltub konkreetse aine kasutusest ja funktsioonist.
Miks tuleks ohtlikud ained asendada?
Sõltuvalt kontekstist võib ohtlike ainete asendamine kaasa tuua mitmeid hüvesid, näiteks:
- ohtlike jäätmete käitlemise kulude vähenemine;
- tööohutusmeetmete, keskkonnariskide juhtimise ja heitkogustega seotud kulude vähenemine;
- õnnetuste riski ja ohutusega seotud väljakutsete vähenemine ettevõttes;
- toote kvaliteedi paranemine keskkonna- ja tervishoiunäitajate osas;
- turupositsiooni paranemine keskkonnasõbralikumate toodete kaudu;
- kehtivate ja eeldatavate regulatiivsete nõuete täitmise tagamine ning dokumentatsiooni, aruandluse ja/või järelevalve nõuete lihtsustamine ametiasutuste suhtes;
- võimalused innovatsiooniks, ressursitõhususe parandamine ja sobivus ringmajanduse põhimõtetega.
Millised ohtlikud ained tuleks kõigepealt asendada?
Esmajärjekorras tuleks asendada REACH-määruse artiklis 57 määratletud väga ohtlikud ained (SVHC). Need ained kujutavad endast vastuvõetamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale ja võivad hõlmata järgmisi aineid:
- kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained (CMR, kategooriad 1A/1B);
- püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained (PBT) ning väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained (vPvB);
- muud sarnase tõsise mõjuga ained, nagu endokriinsüsteemi kahjustavad, hingamisteid sensibiliseerivad ja neurotoksilised ained.
Kuidas teada saada, kas ettevõttes on ohtlikke aineid, mida tuleks asendada?
Seadusandlusega prioriteetseks peetavad väga ohtlikud ained on loetletud nn REACH kandidaatainete loetelus. Nende ainete asendamine on soovitatav esimene samm, ka seetõttu, et need ained võivad muutuda autoriseerimisele kuuluvaiks (loa saamine kohustuslik) ja need tuleb identifitseerida, kui need on toodetes sisaldusega üle teatud kontsentratsiooni. Võrdle ettevõttes kasutatavate ainete CAS/EC numbreid kandidaatainete loetelus olevatega.
Teise sammuna tuvastage muud ohtlikud ained, kontrollides etikettidel või ohutuskaardil (SDS) olevaid ohupiktogramme ja ohulauseid (H-lauseid):
 |  |  |  |  |
- Pöörake erilist tähelepanu H-lausetele, nagu H330, H340, H350, H360, H370, H372, H410, mis viitavad tõsistele tervise- või keskkonnaohtudele.
- Kui töötajad kurdavad peavalu, nahalöövet, pearinglust, iiveldust, silmade ärritust jne, võib see olla veel üks oluline märk, et kontrollida, kas selliseid kahjustusi põhjustavaid aineid on võimalik asendada.
- Vaadake läbi töökohal mõõdetud kokkupuute tulemused ja riskihindamised.
Teabeallikad ainete ohtlike omaduste kohta:
| ECHA teave kemikaalide kohta | Teave Euroopa Liidus toodetavate või sinna imporditavate kemikaalide kohta: andmed ohtlike omaduste, klassifitseerimise ja märgistamise ning ohutu kasutamise kohta. |
| ECHA klassifitseerimis- ja märgistusandmiku andmebaas | Tootjate ja importijate esitatud klassifitseerimis- ja märgistamisteave ELi turul olevate ainete kohta, ka juhul, kui need ei ole registreeritud. |
| OECD eChemPortal | Juurdepääs rahvusvahelistele andmebaasidele, mis sisaldavad teavet ainete ohtlikkuse kohta. |
Millises järjekorras aineid asendada?
Lisaks ohtlikele omadustele võivad asendatavate ainete valiku tegemisel abiks olla ka muud kriteeriumid, näiteks:
- õiguslikud kohustused: ained, mis on juba piiratud või mille suhtes on oodata piiranguid või mis vajavad REACH-määruse kohaselt luba:
| Keelustatud või piirangutega ained | REACH-määruse alusel piiratud ained |
| Autoriseerimist ehk luba vajavad ained | Autoriseerimisloetelu |
| Ained, mille suhtes kohaldatakse tõenäoliselt tulevikus autoriseerimist või piiranguid | ChemSec SIN-nimekiri |
- töötervishoiu ja tööohutuse küsimused (töötajate terviseülevaated, töökeskkonna riskihindamise tulemused);
- märkimisväärsed kulud keskkonnaheite vähendamiseks, heite piirmäärad;
- turu või klientide nõudmised puhtamate alternatiivide järele;
- toote- ja protsessimuudatused, mis võivad toimuda samaaegselt kemikaalide asendamisega;
- ettevõtte jätkusuutlikkuse eesmärgid või kemikaalide järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise strateegiad.
Millised on asendamisprotsessi peamised etapid?
Struktureeritud lähenemine asendamisele tagab, et arvestatakse kõiki asjakohaseid tegureid. Soovitatakse järgmisi samme:
- Hinnake praegust olukorda: tuvastage aine praeguse kasutamisega seotud ohud ja riskid. Võtke arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas töötajate kokkupuudet aine käitlemisel, ladustamisel tekkivaid riske, töötlemisel tekkivaid heitkoguseid või jäätmeid ning jääke lõpptootes.
- Leidke alternatiivid: kaaluge mitte ainult aine otsest asendamist, vaid ka toote disaini, protsesside või organisatsiooniliste meetmete muutmist.
- Hinnake alternatiive: hinnake iga alternatiivi selle ohtlike omaduste, tehnilise teostatavuse, toimivuse ja seotud riskide seisukohast. See hõlmab potentsiaalsete tervise- ja keskkonnaohtude kindlaksmääramist ning käitlemise, ladustamise või rakendamisega seotud praktilisi väljakutseid. Selle hindamise alusel valige edasiseks testimiseks või analüüsiks kõige paljulubavamad ja teostatavamad alternatiivid.
- Arvestage laiemat mõju: võtke arvesse kuluanalüüsi, töötajate ohutust, masinate ühilduvust, koolitusvajadusi jne.
- Võrdle praeguse lahendusega: kaaluge eeliseid ja puudusi, sealhulgas elutsükli ja kulude mõju.
- Katsetamine: hinnake valitud alternatiivi tegelikku teostatavust väikesemahulistes tingimustes.
- Skaleerimine: viige läbi katsed tavapärastes töötingimustes.
- Otsuste tegemine: valige kogutud tõendite põhjal kõige sobivam variant.
- Täielik rakendamine: integreerige asendus tavapärasesse tegevusse, tagades asjakohase teavitamise ja koolituse.
Vältige kahetsusväärset asendamist! Kahetsusväärne asendamine toimub siis, kui ohtlik kemikaal asendatakse alternatiiviga, mis tundub ohutum, kuid hiljem osutub inimeste tervisele või keskkonnale sama kahjulikuks või isegi veel kahjulikumaks.
Lisateavet kemikaalide asendamise kohta leiate järgmistest allikatest:
https://echa.europa.eu/et/how-to-substitute
https://www.kemi.se/en/guidance-for-companies/substitution-of-hazardous-substances