Kemikaalid jäätmetes
https://www.fitreach.eu/et/content/ohtlikud-jaatmedKemikaalid võivad muutuda jäätmeteks või sattuda jäätmetesse, näiteks:
- tootmisprotsessides kasutatud abiained, nagu määrdeained;
- tootmisjäätmed, värviga määrdunud jäätmed ja kasutatud galvaanikavannide sete;
- tootmisjäägid või defektiga tooted, millesse on tootmise käigus sattunud kemikaale;
- koostisosad mis tahes tüüpi olmejäätmetes näiteks kasutuselt kõrvaldatud elektroonika- või plasttooted.
Kemikaalide jäätmetega arvestamine riskijuhtimises
Ettevõtte seisukohast on mitu põhjust, miks kemikaalide jäätmete etappi tuleks riskijuhtimises arvesse võtta:
- Ohtlikud tootmisjäätmed nõuavad eraldi kogumist ja nende kõrvaldamise üksikasjalikku dokumenteerimist. Jäätmete käitlemine ohtlike jäätmete käitleja juures kaasnevad märkimisväärseid kulud.
- Ohtlike jäätmete teke avaldab keskkonnale märkimisväärset mõju, mida tuleks üldiselt vähendada, eriti juhul, kui ettevõttel on keskkonnajuhtimissüsteem;
- Ohtlikud ained võivad sattuda olmejäätmete hulka ning kui need jäätmed ringlusse võetakse, võivad ohtlikud ained kanduda sekundaarsesse toorainesse.
Ohtlike kemikaalide kasutamist ja seetõttu ka nende sisaldust jäätmetes ei ole alati võimalik vältida, kuid hea riskijuhtimisega on võimalik nende negatiivset mõju vähendada.
Tootmisjäätmed
Nagu kõik muud jäätmed, tuleb ka tootmisprotsessides kemikaalide kasutamisel tekkivad jäätmed klassifitseerida vastavalt riiklikele õigusaktidele, millega rakendatakse ELi nõudeid. Jäätmenimistust tuleb valida vastavad koodinumbrid ning lähtudes teabest kasutatud segude või esemete koostisosade klassifikatsiooni kohta peab jäätmete tekitaja otsustama, kas jäätmed on ohtlikud (st tuleb märkida tärniga). Tärn on vajalik juhul, kui ohtlikke (klassifitseeritud) aineid sisaldub üle kindlaksmääratud piirmäära. Seetõttu tuleb koostis kindlaks teha tootmisel kasutatud segudes ja toodetes sisalduvate kemikaalide andmete põhjal.
Mõningaid töötlemiseks kasutatavaid abiaineid on võimalik taaskasutada ja ringlusse võtta pärast seda, kui need on muutunud tootmisjäätmeteks, näiteks lahustid, mida saab absorbeerida ning seejärel puhastada või destilleerida ja määrdeained, mida saab pärast töötlemist taaskasutada.
Tootmisjäägid või tootmisest kõrvaldatud tooted võib ilma ulatusliku eeltöötluseta uuesti tootmisprotsessi suunata. Näiteks plastijäätmed, mis sulatatakse ja segatakse esmase toorainega uuesti ekstrusiooniks või paberitootmise lõikmed, mis töödeldakse uuesti paberimassiks.
Tootmisjäätmed, mida ei ole võimalik ettevõttesiseselt hõlpsasti ringlusse võtta, tuleb võib-olla kõrvaldada. Kuna nende materjalide või jäätmete koostis on jäätmete tekitajale tavaliselt teada, saab ta jäätmekäitlusettevõttele edastada teabe ohtlike kemikaalide kohta, mis võimaldab ettevõttel kaaluda nende materjalide kvaliteetset ringlussevõttu.
Ohtlikud kemikaalid olmejäätmetes
Kõik tootmisprotsessis toodetesse lisatud kemikaalid muutuvad toodete kasutusaja lõppedes jäätmeteks. Praegu puuduvad peaaegu täielikult mehhanismid, mis võimaldaksid jäätmekäitlusahela ettevõtetel saada teavet kasutuselt kõrvaldatud toodete koostise kohta. Teabe puudumine jäätmetes sisalduvate ohtlike kemikaalide kohta võib olla mitmel moel problemaatiline, eelkõige, sest:
- jäätmekäitlusettevõtete töötajad ei tea, millised ohud on seotud nende käideldavate materjalidega;
- ringmajanduse rakendamist takistab asjaolu, et jäätmekogujad ei suuda eraldada ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid nendest, mis ohtlikke aineid ei sisalda ning sekundaarse materjali tootjatel on keeruline ohtlike kemikaalide sisaldust kindlaks teha (või tagada nende puudumine).
Seetõttu on ohtlike kemikaalide asendamine toodetes parim viis vältida probleeme jäätmekäitluses ja toetada ringmajandust.