Toimus kolmas ümarlaua arutelu "Kemikaaliriskide juhtimine ettevõttes“
10. juunil toimus Tallinnas Hestia Hotell Europas kolmas Eesti riiklik ümarlaud "Kemikaaliriskide juhtimine ettevõttes“, mis tõi kokku ettevõtted, ametiasutused ja eksperdid, et arutleda kemikaaliriskide maandamise, praktiliste kogemuste ja ringmajanduse väljakutsete üle.
Ümarlaua eesmärk oli tutvustada projekti LIFE FitforREACH-2 tegevusi, jagada osalenud ettevõtete kogemuslugusid ning arutada ametiasutuste ja teiste huvipooltega kemikaalihaldust puudutavaid probleeme ja võimalusi. Kohtumisel osales 21 esindajat erinevatest organisatsioonidest, sealhulgas Kliimaministeeriumist, Tööinspektsioonist, Keskkonnaametist, Tallinna Tehnikaülikoolist ning mitmetest tööstusettevõtetest ja liitudest.
Praktilised abivahendid ja ettevõtete edulood
Ürituse avas Kai Klein (Balti Keskkonnafoorum), kes andis ülevaate LIFE FFR-2 projekti viimase aasta tegevustest. Heli Nõmmsalu (Balti Keskkonnafoorum) tutvustas ettevõtetele välja töötatud töövahendeid ja uut koolitusprogrammi, mis on loodud abistama ettevõtteid ja teisi huvirühmi kemikaaliohutuse teemade käsitlemisel. Osalejad panid ette, et materjalid võiksid olla kättesaadavad ka vene ja ukraina keeles, et paremini kaasata neid töötajaid, kes eesti keelt ei valda.
Ürituse olulise osa moodustasid ettevõtete praktilised kogemused:
- Scanfil OÜ ja Paldiski Tsingipada AS (Zincpot) esindajad jagasid projekti raames saavutatud tulemusi. Ühe näitena toodi esile protsesside optimeerimine, mis vähendas defektsete toodete osakaalu enam kui 50%. Samuti rõhutati ohtlike kemikaalide asendamise kasulikkust – ühe eduloona asendati ohtlik aine ohutuma alternatiiviga, mis parandas nii töökeskkonda kui ka vähendas jäätmeteket.
- Juhan Ruut (Hendrikson DGE) ands ülevaate Läti ja Leedu partnerettevõtete tegevustest ning Reet Rander (Hendrikson DGE) tutvustas Eesti light-case ettevõtte OÜ Data Print tegevusi projektis.
Väljakutsed regulatsioonide ja konkurentsivõimega
Aruteludes tõdeti, et Euroopa keemiatööstus seisab silmitsi üha karmistuvate nõuetega. Eesti Keemiatööstuse Liidu esindaja märkis, et range regulatiivne keskkond võib asetada Euroopa ettevõtted ebasoodsasse olukorda võrreldes kolmandate riikide importtoodetega, millele kehtivad leebemad standardid.
Diskussiooni käigus kerkisid esile ka järgmised teemad:
- Majanduslik teostatavus: kemikaaliohutuse meetmed peavad olema majanduslikult tasuvad ja teostatavad. Näitena toodi edukaid automatiseerimisprojekte, mis parandasid kemikaaliohutust ja vähendasid sõltuvust üksikutest töötajatest.
- Regulatiivne ebakindlus: muret tekitavad võimalikud muudatused etanooli klassifitseerimises ning pliiga seotud RoHS-erandite aegumine pärast 2027. aastat. Sellised muudatused mõjutavad otseselt ettevõtete pikaajalisi investeerimisotsuseid.
Ringmajandus ja info liikumine väärtusahelas
Katri Järvekülg (Hendrikson DGE) tutvustas jäätmeoperaatorite intervjuude tulemusi ohtlike ainete kohta jäätmetes. Tuvastati kriitiline lünk info liikumises tootjatelt jäätmekäitlejatele, mis takistab materjalide tõhusat ringlussevõttu.
Lisaks arutleti takistuste üle materjalide taaskasutamisel Eestis. Kuigi tehnilisi lahendusi ressursside väärindamiseks on, puudub sageli piisav kohalik turunõudlus. Siinkohal nähti lahendusena tihedamat koostööd naaberriikidega, et saavutada vajalik mahuefekt. Samuti tekitas küsimusi jäätmeveo regulatsioon – millal peaks taaskasutusse suunatud materjal lakkama olemast "jäätmetena" reguleeritud.
Ümarlaua lõpus peatuti ka SCIP-andmebaasi tulevikul ning püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) teemal jäätmetes. Kokkuvõtteks leiti, et kuigi kemikaalide asendamine ja ohutum haldamine nõuab pingutust, on sellest saadav kasu ettevõtte konkurentsivõimele ja töökeskkonnale märkimisväärne.
Ümarlaua ettekanded on leitavad siit:
01_FFR2 projekti tulemused_Kai Klein.pdf
02_FFR2 töövahendid_Heli Nõmmsalu.pdf
04_Paldiski Tsingipada_Mirjam Prokoptšik.pdf
05_FFR2 partnerettevõtted Lätis ja Leedus_Juhan Ruut.pdf
07_Ohtlikud ained jäätmetes_Katri Järvekülg.pdf
