Kemikaalide riskihindamine on protsess, mille käigus hinnatakse kemikaalide kahjuliku mõju tõenäosust ja raskusastet töötajatele, tarbijatele ja keskkonnale, võttes arvesse nii kemikaalide ohtlikke omadusi kui ka kokkupuute tingimusi.
Kemikaalide riskihindamine
Kemikaalide riskihindamine on meetod kemikaalide kasutamisega seotud riskide tuvastamiseks kogu nende elutsükli jooksul. Kemikaalide riskihindamisel arvestatakse kemikaalide ohtlikke omadustega nende tootmisel, kasutamisel, ladustamisel ja kõrvaldamisel.
Kemikaalide riskihindamise abil saavad ettevõtted aru, kus võivad tekkida riskid töötajatele, kes käitlevad kemikaale eraldi või segudes ja toodetes, tarbijatele, kes kasutavad neid aineid sisaldavaid tooteid ning keskkonnale heitmete kaudu. Teadmine riskidest kogu toote elutsükli vältel aitab valida parimad meetmed, näiteks ohtlike ainete asendamine, heitmete ja kokkupuute ohjamine või protsessimuudatused.
Kemikaalide riskihindamine aitab kaasa regulatiivsete nõuete täitmisele ja vastutustundlikule kemikaalide käitlemisele. Seda tuleks regulaarselt läbi vaadata, eriti uute ainete kasutuselevõtu, protsesside muutmise või ajakohastatud ohutusteabe saamise korral.
Kemikaalide riskihindamine koosneb järgmistest etappidest:
- ohtude kindlaksmääramine, mille käigus hinnatakse kemikaali ohtlikke omadusi;
- kokkupuute hindamine, mille raames arvestatakse, kuidas, millal ja millises ulatuses võivad inimesed või keskkond ainega kokku puutuda;
- riski iseloomustamine, milles koondatakse ohtlikkuse ja kokkupuute andmed, et kindlaks teha, kas ainega eeldatav kokkupuutetase on inimestele ja keskkonnale ohutu.
Mõnedel ainetel puuduvad mõju läviväärtused (nn läviväärtuseta ained) ja mõned on püsivad ning kogunevad seetõttu keskkonda, mistõttu on kokkupuute taseme kindlaksmääramine võimatu. Nende ainete puhul ei tehta tavaliselt riskihindamist, kuid asendamist või muid meetmeid heitkoguste minimeerimiseks tuleks viivitamatult rakendada.
Kui riskihindamine viib järelduseni, et risk on olemas, peaks sellele järgnema:
- riskijuhtimine, mille raames soovitatakse tuvastatud riskide vähendamiseks või kontrollimiseks sobivaid meetmeid (nt asendamine, tehnilised kontrollimeetmed, isikukaitsevahendid või täiustatud töökorraldus).